{"id":6307,"date":"2009-04-14T00:00:00","date_gmt":"2009-04-14T00:00:00","guid":{"rendered":"http:\/\/esuaxue.havike.eenet.ee\/veeb\/?p=6307"},"modified":"2016-08-02T11:15:52","modified_gmt":"2016-08-02T08:15:52","slug":"sudame-metsad","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/?p=6307&lang=et","title":{"rendered":"S\u00fcdame metsad"},"content":{"rendered":"<p>                                                                                                   <img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/esuaxue.havike.eenet.ee\/veeb\/wp-content\/uploads\/2009\/04\/Suedame-metsad_medium.jpg\" style=\"margin: 0px 10px 5px 0px;\" align=\"left\" width=\"200\" height=\"280\" alt=\"\" title=\"\"\/>                                                                                                                                                 Kirjastuselt Varrak on ilmunud Charles de Linti &#8220;S\u00fcdame metsad&#8221; Pille Runtali t\u00f5lkes.                                                                            <\/p>\n<p>Kanada kirjanik Charles de Lint on end kuulsaks kirjutanud raamatutega, milles ta \u00fchendab sujuvalt eri religioonid, m\u00fc\u00fcdid, kultuurid ja traditsioonid. Ta on meisterlik jutuvestja, kelle loomingus ei varjuta ideed kunagi inimesi. Tema tegelased on elavad ja s\u00fcgavuti kujutatud ning kuuluvad loomulikult autori kirjeldatud maailma. Charles de Linti kohta on \u00f6eldud, et tema raamatud teevad seda, mida parim m\u00fc\u00fctiline kirjandus tegema peaks, need panevad lugeja reaalset maailma uue pilguga vaatama. <\/p>\n<p>\u201cS\u00fcdame metsades\u201d \u00fchendab Charles de Lint Vana maailma ja Uue maailma m\u00fc\u00fcdid. Vanal maal nimetati neid h\u00e4rrasrahvaks ja nad olid iidsed, maagilised, amoraalsed ja ohtlikud maavaimud. Kui iirlased P\u00f5hja-Ameerikasse emigreerusid, l\u00e4ksid m\u00f5ned vaimud nendega kaasa\u2026 ja leidsid, et uues Maailmas olid juba oma vaimud olemas. N\u00fc\u00fcd on kasvanud \u00fcles uued p\u00f5lvkonnad, iirlased on Uues maailmas kodunenud, kuid h\u00e4rrasrahva liikmed hulguvad ikka veel kodutuna linnat\u00e4navatel. Nad kogunevad h\u00e4maruses, ootavad oma aega ja unistavad v\u00f5imust. Neile, kellel on n\u00e4gijav\u00f5imeid, ilmutavad nad end musta riietatud ohtlike meestena. Bettina n\u00e4eb h\u00e4rrasrahvast ja tunneb nad \u00e4ra. Teda on kasvatanud vanaema, kes on \u00f5petanud teda suhtlema Uue maailma p\u00f5liste vaimudega, nii tajub ta m\u00f5lemat maailma. H\u00e4rrasrahvaga ei taha ta mingit tegemist teha. Kui ta n\u00e4eb \u00f6\u00f6siti oma akna taga lumes k\u00fckitavat ja suitsetavat musta riietatud meest, siis p\u00fc\u00fcab ta temast ja tema kaaslastest eemale hoida. \u00dchel \u00f5htul aga j\u00e4rgneb \u00fcks meestest talle metsa ja v\u00f5tab tal k\u00e4est kinni\u2026<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.dcc.ttu.ee\/andri\/sfbooks\/default.asp?ID=33707\" target=\"_blank\">Arvustused Ulmekirjanduse BAASis<\/a><\/p>\n<p>                                                                                             14-04-2009 <\/p>\n<p> Lisas:              Iris Jeletski         <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kirjastuselt Varrak on ilmunud Charles de Linti &#8220;S\u00fcdame metsad&#8221; Pille Runtali t\u00f5lkes. Kanada kirjanik Charles de Lint on end kuulsaks kirjutanud raamatutega, milles ta \u00fchendab sujuvalt eri religioonid, m\u00fc\u00fcdid, kultuurid ja traditsioonid. Ta on meisterlik jutuvestja, kelle loomingus ei varjuta &hellip; <a href=\"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/?p=6307&#038;lang=et\">J\u00e4tka lugemist <span class=\"meta-nav\">&rarr;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6307"}],"collection":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6307"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6307\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7368,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6307\/revisions\/7368"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6307"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6307"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6307"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}