![\"\"](\"http:\/\/esuaxue.havike.eenet.ee\/veeb\/wp-content\/uploads\/2006\/03\/Stanislaw-Lem_medium.png\" "\\"\\"\/")
T\u00e4na suri Stanis\u0142aw Lem (12. september 1921 – 27. m\u00e4rts 2006). <\/p>\n T\u00e4na suri Stanis\u0142aw Lem (12. september 1921 – 27. m\u00e4rts 2006). <\/p>\n
Stanis\u0142aw Lem deb\u00fcteeris ulmes 1946. aastal l\u00fchiromaaniga \u00abCz\u0142owiek z Marsa\u00bb. Hiljem ta seda ning mitmeid teisigi varasemaid tekste h\u00e4benes. Esimene raamat, mida autor ka hiljem t\u00e4ielikult kordal\u00e4inuks tunnistas oli jutukogu \u00abDzienniki gwiazdowe\u00bb (1957). J\u00e4rgnesid romaanid \u00abEden\u00bb (1959), \u00ab\u015aledztwo\u00bb (1959), \u00abPowr\u00f3t z gwiazd\u00bb (1961), \u00abSolaris\u00bb (1961), \u00abPami\u0119tnik znaleziony w wannie\u00bb (1961), \u00abG\u0142os Pana\u00bb (1968), \u00abWizja lokalna\u00bb (1982), \u00abPok\u00f3j na Ziemi\u00bb (1985) ja \u00abFiasko\u00bb (1986). Arvukatest kogumikest peaks nimetama \u00abInwazja z Aldebarana\u00bb (1959), \u00abKsi\u0119ga robot\u00f3w\u00bb (1961), \u00abNoc ksi\u0119\u017cycowa\u00bb (1963), \u00abNiezwyci\u0119\u017cony i inne opowiadania\u00bb (1964), \u00abBajki robot\u00f3w\u00bb (1964), \u00abPolowanie\u00bb (1965), \u00abCyberiada\u00bb (1965), \u00abOpowie\u015bci o pilocie Pirxie\u00bb (1968), \u00abBezsenno\u015b\u0107\u00bb (1971), \u00abDoskona\u0142a pr\u00f3\u017cnia\u00bb (1971), \u00abWielko\u015b\u0107 urojona\u00bb (1973), \u00abMaska\u00bb (1976), \u00abPowt\u00f3rka\u00bb (1979), \u00abProwokacja\u00bb (1984) ja \u00abBiblioteka XXI wieku\u00bb (1986). V\u00e4\u00e4rib mainimist, et Stanis\u0142aw Lemi autorikogu sisaldas lisaks juttudele sageli ka kuuldem\u00e4ngude tekste, telestsenaariumite k\u00e4sikirju ning arvustusi ja saates\u00f5nu fiktiivsetele raamatutele.<\/p>\n
Mitteilukirjanduslikest teostest v\u00e4\u00e4rivad esilet\u00f5stmist filosoofilised \u00abDialogi\u00bb (1957), \u00abSumma technologiae\u00bb (1964), \u00abFilozofia przypadku\u00bb (1968), \u00abRozprawy i szkice\u00bb (1975), \u00abTajemnica chi\u0144skiego pokoju\u00bb (1996), \u00abBomba megabitowa\u00bb (1999) ja \u00abOkamgnienie\u00bb (2000). Samas tuleb tunnistada, et filosoofilise traktaadi ja ilukirjanduse vaheline piir on Stanis\u0142aw Lemi loomingus alati h\u00e4mar olnud. M\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rivad veel ka kirjanduskriitika kogu \u00abWej\u015bcie na orbit\u0119\u00bb (1962), autobiograafiline romaan \u00abWysoki zamek\u00bb (1966) ja kahek\u00f6iteline l\u00e4\u00e4ne ulmet enam kui kliiniliselt lahkav \u00abFantastyka i futurologia\u00bb (1970). Kirjaniku katsetusi tavaproosa vallas peetakse \u00fcldiselt eba\u00f5nnestunuks.<\/p>\n
Stanis\u0142aw Lemi tekste on palju ekraniseeritud, kuid tahaks nimetada Andrei Tarkovski lavastatud filmi \u00ab\u0421\u043e\u043b\u044f\u0440\u0438\u0441\u00bb (1972) ja eesti-poola \u00fchisfilmi \u00abNavigaator Pirx\u00bb (1979).<\/p>\n
Stanis\u0142aw Lemi teoseid on t\u00f5lgitud enamikesse kultuurkeeltesse, ka eesti keelde. Esimesteks raamatuteks said kaks \u00ab\u00abLoomingu\u00bb Raamatukogu\u00bb vihikut: \u00abIjon Tichy kosmoser\u00e4ndude p\u00e4evikud\u00bb (1962; nr. 22) ja \u00abIjon Tichy m\u00e4lestused\u00bb (1967; nr. 49). Sarjas \u00abMirabilia\u00bb ilmus 1976. aastal romaan \u00abTagasitulek t\u00e4htede juurest\u00bb ( Powr\u00f3t z gwiazd<\/i>) ja sarjas \u00abP\u00f5nevik\u00bb romaanidekogu \u00abSolaris. Eeden\u00bb (1989). \u00dcksikuid jutte on ilmunud ka ajakirjades \u00abHorisont\u00bb, \u00abNoorus\u00bb, \u00abN\u00f5ukogude Naine\u00bb ja \u00abP\u00f5hjanael\u00bb. Eesti Raadios on ette loetud Stanis\u0142aw Lemi jutte ning lavastatud ka v\u00e4hemasti \u00fcks kuuldem\u00e4ng. Kahjuks l\u00f5ppes koos n\u00f5ukogude v\u00f5imuga ka Stanis\u0142aw Lemi avaldamine Eestis, sest uuemal ajal on ilmunud vaid kaks kordustr\u00fckki: ilmselgete haltuura tunnustega valik \u00abIjon Tichy kosmoser\u00e4ndude p\u00e4evikud. Ijon Tichy m\u00e4lestused\u00bb (2003) ning h\u00f5lptulu teeniv \u00abSolaris\u00bb (2005).<\/p>\n
Kuigi Stanis\u0142aw Lem on tuntuim poola ulmekirjanik, olid tema suhted poola f\u00e4ndomiga pingelised. Stanis\u0142aw Lem oli ulme suhtes enam kui kriitiline ning seostas oma tegevust v\u00e4gagi vastumeelselt ulmega. \u00dches intervjuus, kus toodi ulme kaitseks argument, et Lemi enda teosed on ju v\u00e4hemasti head… siis Lem kommenteeris seda argumenti sapise m\u00e4rkusega, et ei ole ju meeldiv olla \u00fchesilmne juht karja pimedate eesotsas.<\/p>\n
Lingid:<\/b><\/i> Kommentaarid <\/p>\n Kommenteerimiseks Logi sisse<\/a> v\u00f5i loo kasutajakonto<\/a> .<\/p>\n 27-03-2006 <\/p>\n Lisas: J\u00fcri Kallas <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" T\u00e4na suri Stanis\u0142aw Lem (12. september 1921 – 27. m\u00e4rts 2006). Stanis\u0142aw Lem deb\u00fcteeris ulmes 1946. aastal l\u00fchiromaaniga \u00abCz\u0142owiek z Marsa\u00bb. Hiljem ta seda ning mitmeid teisigi varasemaid tekste h\u00e4benes. Esimene raamat, mida autor ka hiljem t\u00e4ielikult kordal\u00e4inuks tunnistas oli … J\u00e4tka lugemist
Autori koduleht<\/a>
Autori filmograafia<\/a>
Stanis\u0142aw Lem (Wikipedia)<\/a>
Lehek\u00fclg Stanis\u0142aw Lemi s\u00fcnnilinna saidil<\/a>
Autor Ulmekirjanduse BAASis<\/a>
Autor w\u00f5rgupoes Raamatukoi<\/a><\/p>\n