![\"\"](\"http:\/\/esuaxue.havike.eenet.ee\/veeb\/wp-content\/uploads\/2009\/11\/Kauge-Maa-laulud_medium.jpg\" "\\"\\"\/")
\u201eM\u00f5ned t\u00e4helepanekud P\u00e4ikesel toimuvate tuumareaktsioonide kohta\u201d<\/p>\n \u201eM\u00f5ned t\u00e4helepanekud P\u00e4ikesel toimuvate tuumareaktsioonide kohta\u201d<\/p>\n
Niisugust pealkirja kandis meie p\u00e4evil avaldatud dokument, mis kuulutas Maale hukku \u2013 aastal 3600\u00b175 muutub P\u00e4ike noovaks…<\/p>\n
Kirjastus Fantaasia andis sarjas \u201eS\u00fcndmuste horisont\u201d v\u00e4lja Arthur C. Clarke’i \u201eKauge Maa laulud\u201d.<\/p>\n
Inimkond otsustas p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. Kolmanda aastatuhande l\u00f5pupoole hakati v\u00e4lja saatma seemiklaevu. Umbes 1\/10 valguse kiirusega l\u00e4bisid need teinekord sajandeid v\u00f5tva tee m\u00f5ne eluk\u00f5lbliku planeedini, kus siis robots\u00fcsteemid kasvatasid kaasav\u00f5etud DNA baasil esimese generatsiooni.<\/p>\n
Napilt enne l\u00f5ppu aga \u00f5piti Maal kasutama vaakumienergiat ja viimastel Maa inimestel, keda tolleks hetkeks vaid m\u00f5ni miljon j\u00e4rel oli, avanes v\u00f5imalus p\u00f5geneda.<\/p>\n
Nii j\u00f5uabki \u00fchel p\u00e4eval Thalassa, umbes 700 aastat tagasi (aastal 3109) asustatud planeedi orbiidile laev Maalt. Teel uue kodu poole \u2013 sinna on veel 300 aastat lennata \u2013 tuleb uuendada laeva ninas asuvat j\u00e4\u00e4kilpi ja \u00fchtlasi kasutakse juhust, et uurida, mis Thalassast saanud on, sest vulkaanipurse h\u00e4vitas 400 aastat tagasi planeedi elanike kaugsaateantenni ja nad pole seda veel parandama vaevunud. \u00dcheks l\u00fchikeseks aastaks ristuvad tolle paradiisliku planeedi inimeste ja viimaste maalaste teed.<\/p>\n
Nagu enamik autori teoseid, paistab ka k\u00e4esolev silma suurep\u00e4rase tehnilise l\u00e4bim\u00f5elduse poolest. L\u00fchikeste ja kohati ehk liigagi nappide kirjeldustega suudab ta luua v\u00f5imsa ja meeldej\u00e4\u00e4va pildi neist uutest maailmadest ja Maa viimastest p\u00e4evadest.<\/p>\n
Sir Arthur C. Clarke \u2013 v\u00f5ib-olla maailma kuulsaim ulmekirjanik s\u00fcndis 16. detsembril 1917 aastal Mineheadis, Somerseti maakonnas Inglismaal ja suri 19. m\u00e4rtsil 2008 aastal oma kodus Colombos, Sri Lankal, kus ta elas suurema osa oma elust (alates aastast 1956). Ta on avaldanud \u00fcle 80 raamatu. Eesti keeles on autorilt seni ilmunud kuus romaani ja suurel hulgal jutte.<\/p>\n
Arvustused Ulmekirjanduse BAASis<\/a><\/p>\n 17-11-2009 <\/p>\n Lisas: Iris Jeletski <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u201eM\u00f5ned t\u00e4helepanekud P\u00e4ikesel toimuvate tuumareaktsioonide kohta\u201d Niisugust pealkirja kandis meie p\u00e4evil avaldatud dokument, mis kuulutas Maale hukku \u2013 aastal 3600\u00b175 muutub P\u00e4ike noovaks… Kirjastus Fantaasia andis sarjas \u201eS\u00fcndmuste horisont\u201d v\u00e4lja Arthur C. Clarke’i \u201eKauge Maa laulud\u201d. Inimkond otsustas p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. … J\u00e4tka lugemist