{"id":94,"date":"2015-08-03T00:51:33","date_gmt":"2015-08-02T21:51:33","guid":{"rendered":"http:\/\/esuaxue.havike.eenet.ee\/veeb\/?page_id=94"},"modified":"2016-08-19T12:48:17","modified_gmt":"2016-08-19T09:48:17","slug":"estcon-2002","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/?page_id=94&lang=et","title":{"rendered":"Estcon 2002"},"content":{"rendered":"
\n

 <\/p>\n<\/div>\n

\n\n\n\n
Tekst: ENE KUUS<\/i><\/p>\n

19.-21. juulini toimus J\u00e4rvamaal Nahkmetsas V\u00e4\u00e4tsa jahimajas Estcon 2002. Tegu oli viienda Estconiga, seega pisut juubelih\u00f5ngulisega.<\/b><\/p>\n

Viie aastaga on Estconi formaadis nii m\u00f5ndagi muutunud: sel aastal oli \u00fcritus esmakordselt kolmep\u00e4evane, ka oli esmakordselt kavas filmiprogramm. Kokkutulekust v\u00f5ttis osa 53 huvilist, nende seas auk\u00fclalistena ulmekirjanikud Matt Barker ja Karen Orlau.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n

Reede, 19. juuli<\/h2>\n

Estcon 2002le v\u00f5is tulla autoga, bussiga, taksoga, jala, h\u00e4\u00e4lega, jalgrattaga, tsikliga, helikopteriga, s\u00f5ltuvalt v\u00f5imalustest ja rahakoti paksusest. Avatud \u00fchiskond ikkagi. T\u00f5si, kasutati vaid nelja nimetatud v\u00f5imalust. Oot, vist ikka viit, sest on olemas fotos\u00fc\u00fcdistus hoogsal sammul l\u00e4henevast Avo Nappost.<\/p>\n

Bussi ja h\u00e4\u00e4lega saabujate kohtumispaik Anna pakkus silmailu ja muidu kirevat vaatepilti maanteel m\u00f6\u00f6da vuhisevatele autodele. Kirjanik Tiit Tarlap ootas transporti Paides, aga kuna esialgu kokku lepitud kohtumiskoht asus otse taksopeatuse k\u00f5rval, v\u00f5ttis ta seda vihjena ja nii peatuski rahva r\u00f5\u00f5msaks \u00fcllatuseks Anna bussipeatuses takso, kust ronis v\u00e4lja menukirjanik ise.<\/p>\n

M\u00f5ne aja p\u00e4rast veeres kohale Atsi jeep<\/i>, lastiks Ats ja Katz. Pakkis veel 4-5 inimest pluss kotid peale ja nii nad V\u00e4\u00e4tsa jahimajja s\u00f5itsidki. Ka Indrek Hargla saabus vahepeal ning v\u00f5ttis veel paar inimest ja kola pardale. Maha j\u00e4\u00e4nud l\u00f5bustasid end \u00f5llega ning lasti t\u00e4iendamisega. Ootajate aeg on pikk, aga siiski-siiski, poole tunni p\u00e4rast saabus taas Ats ja mahutas 8 inimest pluss kola. V\u00e4\u00e4tsa jahimajja j\u00f5udis kamp kondiv\u00e4\u00e4najaid suhteliselt l\u00e4bip\u00f5rutatutena, aga lustakas meeleolus. Tujut\u00f5stjaks osutusid v\u00e4rvikad tsitaadid Gerald Durrelli surematust teosest.<\/p>\n

\u00d5htu algas enese sisseseadmisega, kes majja, kes telki. Taavi jagas nimesilte, kasseeris raha ja paigutas inimesi tubadesse. Umbes kaheksa paiku tundis rahvas huvi ettekande vastu. Ja k\u00e4tte ta j\u00f5udiski, pool tundi hiljem. Pealik tassis tooli m\u00e4e otsa ja nii ta siis pajatas p\u00fchale \u00fcritusele saabunuile salam\u00f5rtsukatest ja lahingupanoraamidest, ning pseudoajaloolise paleeintriigidele ja s\u00f5japidamisele keskenduva fantasy<\/i> buumist. P\u00e4rast Rauli astus Andres Mesik\u00e4pp rahva ette ja hakkas Frankensteini j\u00e4lgi ajama, ehk p\u00fc\u00fcdis anda \u00fclevaadet androidiulmest kinolinal. See ettekanne oli m\u00f5eldud sissejuhatuseks j\u00e4rgnevale kinoseansile.<\/p>\n

P\u00e4rast ettekannet jagunes rahvas kaheks, s\u00f6\u00f6mishuvilised kamina ette vorstikesi s\u00e4ristama ja kinohuvilised tuppa kinolina ette kaotatud horisonti (\u00abLost Horizon\u00bb) nautima. Kaotatud horisont nauditud, asuti j\u00e4lgima k\u00f5rgeltmaanduja (\u00abHighlander\u00bb) surematuid tegusid. K\u00f5ik see suurelt ekraanilt ja DVDlt. Keldrikorrusel tegutses alternatiivkino, kus kahest arvutist sai vaadata k\u00f5ikv\u00f5imalikku haruldast kraami.<\/p>\n

Rahvas tundis huvi m\u00f5lema tegevuse vastu ja kohati v\u00f5is t\u00e4heldada omnipresentsi ehk kohal viibimist mitmel pool samaaegselt. Tunti huvi nii filmide, \u00f5lle-vorsti kui ka sauna vastu. J\u00e4rv aga v\u00f5ttis oma mudasesse embusse \u00f6ised suplejad. \u00d5htu l\u00f5ppes j\u00e4rgmisel hommikul. Parandati maailma ja selgitati oma vaateid elule, muu hulgas ka ulmele.<\/p>\n

\n

Laup\u00e4ev, 20. juuli<\/h2>\n

Hommikus\u00f6\u00f6k oli \u00fcllatuslikult varem valmis ja rahvas nautis hommikust kohvi keldrisaalis \u00abFarscape\u00bb saatel.<\/p>\n

Kavakohaselt kell 13.00 juhatas Raul Sulbi sisse kirjastuste plaanide ts\u00fckli. Ja tema suu l\u00e4bi andis kirjastuse Varrak \u00abF-sarja\u00bb peatoimetaja Krista Kaer teada ilmuvatest raamatutest. Tuleb kolm k\u00f6idet Frank Herberti D\u00fc\u00fcni (esimene uuesti ja kaks j\u00e4rgmist), Dan Simmonsi Endymionid, viies Amber, uus Hobb, Le Guin, Pratchett ja de Lint. K\u00fcberpungi austajatele lubati William Gibsonit, Neal Stephensoni ja Sergei Lukjanenkot. Fantasy<\/i> austajad saavad Steven Eriksoni, T. H. White’i ja Tolkieni leksikoni. Esimeste eestikeelsete raamatuteni j\u00f5uavad ka Walter M. Miller, Jr., J. G. Ballard ja Larry Niven. Ilmub Indrek Hargla romaan \u00abPalver\u00e4nd Uude Maailma\u00bb.<\/p>\n

Siis sai jutuj\u00e4rje Mario Kivistik (kirjastus Salas\u00f5na), kes lubas uut \u00abMarduse\u00bb kogumikku s\u00fcgiseks. Salas\u00f5na arvukates sarjades on tulemas Molly Browni jutukogu, Lev Ver\u0161inini ja Jack Vance’i l\u00fchiromaanid ning M. John Harrisoni romaan. R\u00e4\u00e4giti ka Jevgeni Zamjatini klassikalisest d\u00fcstoopiast \u00abMeie\u00bb ja Robert E. Howardi piktide kogust.<\/p>\n

J\u00e4rgmisena astus publiku ette J\u00fcri Kallas, kes k\u00f5igepealt r\u00e4\u00e4kis mitmest \u00fcksikust raamatust nagu n\u00e4iteks kirjastuses Pegasus t\u00f6\u00f6s olevast Stephen Kingi kogust, aga p\u00e4rast seda keskendus oma tegevusele kirjastuses Fantaasia. Sarjas \u00abHea tuju raamat\u00bb tulevad Arthur Conan Doyle’i ja H. G. Wellsi jutukogud — esimesest on pool ulme, teisest k\u00f5ik. Fantaasia ulmesarjas on tulemas H. P. Lovecrafti ja Veiko Belialsi kogud, samuti uus Moorcock ja Marion Zimmer Bradley \u00abAvaloni udude\u00bb teine k\u00f6ide. T\u00f6\u00f6s on kaks antoloogiat: \u00fcks fantasy<\/i>lugudest, teine pisut kirjuma valikuga. Lubati ka Robert E. Howardi \u00fclevaatekogu ning muud, millest saab r\u00e4\u00e4kida siis, kui lepingud s\u00f5lmitud.<\/p>\n

Kirjastusplaanide ringi l\u00f5petas Raul Sulbi, kes r\u00e4\u00e4kis enda tegemistest kirjastuses Fantaasia. T\u00e4psemalt kahest tema koostatud antoloogiast. SF-juttude antoloogia \u00abT\u00e4heaeg 1: S\u00e4delevad uksed\u00bb sisaldab t\u00f5lketekste moodsatelt autoritelt, lisaks ka uued lood M\u00e4rt Laurilt ja Kristjan Sanderilt. \u00d5udusantoloogia \u00abS\u00fcnged varjud 2: Saatana teener\u00bb, mis lisaks uuematele ja vanematele t\u00f5lkelugudele sisaldab ka tekste Matt Barkerilt, M\u00e4rt Laurilt ja Indrek Harglalt.<\/p>\n

Kohe p\u00e4rast kirjastuse plaanide paljastamist r\u00e4\u00e4kisid Raul, Indrek, Mario ja Jyrka eesti ulme hiilgusest ja viletsusest. R\u00e4\u00e4giti ka, et ehk oleks kohaliku ulme taseme t\u00f5stmiseks vajalik korraldada m\u00f5ni workshop<\/i>. Kuigi esinejatel polnud t\u00e4it \u00fcksmeelt k\u00fcsimuses, et milline see hea ulme on, j\u00f5uti siiski j\u00e4reldusele, et hoolimata saavutustest on arenguruumi tohutult.<\/p>\n

Et asjale uut ja konkreetset suunda anda, siis paigutas Raul kirjanikud \u00fchte ritta ja hakkas n\u00e4puga n\u00e4idates aru p\u00e4rima, et miks ja kuidas. Oma s\u00f5nul tahtis tekitada pinget ja provotseerida. Ning solvata. Eriti h\u00e4sti tal see viimane v\u00e4lja ei tulnud.<\/p>\n

Kui Raul oli provotseerimise l\u00f5petanud, saabus aeg l\u00f5unat s\u00fc\u00fca. Hetk vabaks suhtluseks ja raamatum\u00fc\u00fcgiks.<\/p>\n

Umbes kuue paiku istusid rahva ette auk\u00fclalised Karen Orlau ja Matt Barker ning erik\u00fclaline Tambet Tamm. Raul usutles Barkerit ja Tamme, Katzi k\u00fcsitlemine j\u00e4i Jyrka hooleks. Rahvas k\u00fcsis samuti.<\/p>\n

Programm j\u00e4tkus teemaga \u00abQuo vadis, Estcon?\u00bb. Raul tahtis rahva arvamust ja pakkus ka omaltpoolt v\u00f5imalusi Estconi huvitavamaks muutmisel. See teema muutus siiski rohkem mokalaadaks ning asjalikku tagasisidet tuli v\u00e4he — ju siis ollakse praeguse olukorraga rahul?<\/p>\n

Stalkerite tseremoonia juhatas sisse m\u00f6\u00f6das\u00f5itva rongi h\u00e4\u00e4l, mida aga kahjuks v\u00e4ga kuulda polnud. Eesti Ulme\u00fchingu president Ants Miller kuulutas v\u00e4lja v\u00f5itjad. K\u00f5igepealt anti aga hilinenult auhind Karen Orlaule, kes sai l\u00f5puks k\u00e4tte Stalkeri parima 2000 aasta l\u00fchijutu \u00abRannahiidsed\u00bb eest. Edasi l\u00e4ks tseremoonia siis 2001. aasta parimatega. T\u00f5lkeromaani kategoorias v\u00f5itis \u00fclekaalukalt Roger Zelazny romaan \u00ab\u00dcksildane oktoobri\u00f6\u00f6\u00bb (kirjastus Varrak). Parimaks kogumikuks tunnistati Norman Spinradi \u00abSuur l\u00f5\u00f5sk\u00bb (kirjastus Skarabeus), samas raamatus ilmunud \u00abKatkuaastate p\u00e4evikud\u00bb sai parimaks t\u00f5lkejutuks. Parimaks algup\u00e4raseks raamatuks sai suure edumaaga Indrek Hargla \u00abPan Grpowski \u00fcheksa juhtumit\u00bb. Parimaks algup\u00e4raseks jutustuseks sai Marat Faizijevi \u00abV\u00e4endru\u00bb, rahva ette astus ning auhinna sai k\u00e4tte hoopis Indrek Hargla, kes r\u00e4\u00e4kis sellest, kuidas teda huvitas, et kas ta ka muu nime all v\u00f5idab. Algup\u00e4rase l\u00fchijutu kategoorias p\u00e4lvis \u00fcllatusv\u00f5idu Erkki K\u00f5lu naljalugu \u00ab\u00d5nn kaalule, vana!\u00bb.<\/p>\n

Kohe p\u00e4rast tseremooniat rivistas Taavi rahva \u00fchispildiks jahimaja ette. Tulemus oli jahmatavalt hea, eriti filmil\u00f5ik.<\/p>\n

Ametlik pool l\u00e4bi, asusid kokkutulijad \u00f5htus\u00f6\u00f6gile. Kes s\u00e4ristas vorsti, kes tegeles kaartidega. Filmiprogramm n\u00e4gi ette animet. Shrek naerutas rahvast maja sees ja majast v\u00e4ljas vestlesid asjalikud inimesed asjalikest asjadest. Sarnaselt eelmisele \u00f5htule v\u00f5is iga\u00fcks valida, kas \u00fchineb seltsieluga v\u00f5i vaatab filmi. K\u00f5ige hilisemad \u00f5htulised kustusid hilisel hommikutunnil.<\/p>\n

\n

P\u00fchap\u00e4ev, 21.juuli<\/h2>\n

Hommik oli unine ja umbes sama uniselt j\u00f5i rahvas kohvi keldrisaalis.<\/p>\n

Estcon 2002 l\u00f5puettekande au oli Jyrkal, kelle teemaks oli: \u00abN\u00e4iliselt teisej\u00e4rguline\u00bb. Juttu tuli n\u00e4iliselt mitteoriginaalsest ulmest ehk siis teostest, mis kasutavad teiste autorite poolt v\u00e4ljam\u00f5eldud tegelasi ja maailmu. Unine rahvas \u00e4rkas v\u00e4hehaaval ellu. Esitati isegi k\u00fcsimusi.<\/p>\n

Raul alustas ja Raul l\u00f5petas selleaastase Estconi. Tema s\u00f5nav\u00f5tt ja rahva teelesaatmine k\u00f5las epitaafina. Kel k\u00f5rvad on, see kuulgu…<\/p>\n

Ilm kiskus vihmale ja aeg oli telgid kokku pakkida ning lahkuda. See osa rahvast, kes ei olnud end m\u00f5nele autole smugeldanud, ootas oma \u00e4raviskamist Anna bussipeatusse. Vahepeal k\u00e4is Raul suplemas. K\u00e4is ja kiitis.<\/p>\n

\n

<\/h2>\n

Estcon 2002 \u00fclevaade<\/a> ja komenteeritud fotogalerii<\/a>.<\/p>\n<\/div>\n