{"id":3726,"date":"2016-07-25T16:38:43","date_gmt":"2016-07-25T13:38:43","guid":{"rendered":"http:\/\/esuaxue.havike.eenet.ee\/veeb\/?page_id=3726"},"modified":"2016-08-12T18:08:46","modified_gmt":"2016-08-12T15:08:46","slug":"estcon-2000","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/?page_id=3726&lang=et","title":{"rendered":"Estcon 2000"},"content":{"rendered":"
\n

Kolmas ulmehuviliste \u00fcle-eestiline suurkokkutulek Estcon 2000 toimus 15.-16. juulini Aegviidu l\u00e4hedal Mustj\u00f5e talus. Osav\u00f5tjate arv tegi varasemate aastatega v\u00f5rreldes taas suure h\u00fcppe ning uus rekord on 49 ulmehuvilist.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Estcon 2000 auk\u00fclalised olid kirjastuse \u00abSkarabeus\u00bb toimetaja Arvi Nikkarev ning Eesti ulmekirjanikud Tiit Tarlap ja Veikko Vangonen, kirjastajatest-toimetajatest olid veel kohal kirjastuse \u00abElmatar\u00bb toimetaja J\u00fcri Kallas, ulmeajakirja \u00abMardus\u00bb toimetaja Mario Kivistik ja Eva Luts kirjastusest \u00abFantaasia\u00bb. Kohaletulnud t\u00f5lkijatest v\u00f5iks lisaks kahele viimatinimetatule mainida veel Juhan Habichtit ja Liisi Ojamaad. Eesti ulmeautoreist osalesid Estconil veel Indrek Hargla, Veiko Belials, Lew R. Berg, Mart Raudsaar, Siim Veskimees, M\u00e4rt Laur, Karen Orlau ja Tanel R\u00f5igas.<\/p>\n

Lisaks mitmetele ettekannetele ja vestlusringidele oli Estconi t\u00f5mbenumbriks kindlasti Eesti ulmeauhinna Stalker 2000 laureaatide v\u00e4ljakuulutamine ning autasustamine.<\/p>\n

Estcon 2000<\/h2>\n

Tekst: RAUL SULBI<\/i><\/p>\n

Kolmas ulmehuviliste \u00fcle-eestiline suurkokkutulek Estcon 2000 toimus 15.-16. juulini Aegviidu l\u00e4hedal Mustj\u00f5e talus. Osav\u00f5tjate arv tegi varasemate aastatega v\u00f5rreldes taas suure h\u00fcppe ning uus rekord on 49 ulmehuvilist (v\u00f5rdluseks: 1998 — 24 ja 1999 — 33).<\/p>\n

Estcon 2000 auk\u00fclalised olid kirjastuse Skarabeus toimetaja Arvi Nikkarev ning Eesti ulmekirjanikud Tiit Tarlap ja Veikko Vangonen, kirjastajatest-toimetajatest olid veel kohal kirjastuse Elmatar toimetaja J\u00fcri Kallas, ulmeajakirja \u00abMardus\u00bb toimetaja Mario Kivistik ja Eva Luts kirjastusest Fantaasia. Kohaletulnud t\u00f5lkijatest v\u00f5iks lisaks kahele viimatinimetatule mainida veel Juhan Habichtit ja Liisi Ojamaad. Eesti ulmeautoreist osalesid Estconil veel Indrek Hargla, Veiko Belials, Lew R. Berg, Mart Raudsaar, Siim Veskimees, M\u00e4rt Laur, Karen Orlau ja Tanel R\u00f5igas.<\/p>\n

Mainimist v\u00e4\u00e4rib veel, et kohal oli t\u00e4ies koososeisus ka v\u00f5rguajakirja \u00abAlgernon\u00bb v\u00e4ike, tubli ja ajuti \u00fcsna t\u00f6\u00f6kas toimetus — Raul Sulbi, J\u00fcri Kallas ja Taavi Tuvikene — kellest samaaegselt koosnes ka Estconi korralduskomitee, Ulmekirjanduse Baasi looja Andri Riid ning \u00abMarduse\u00bb v\u00f5rgubibliograafia autor Laur Salundi. Samuti olid \u00fcritusel mitmed Baasi juhtarvustajad.<\/p>\n

Lisaks mitmetele ettekannetele ja vestlusringidele oli Estconi t\u00f5mbenumbriks kindlasti Eesti ulmeauhinna Stalker 2000 laureaatide v\u00e4ljakuulutamine ning autasustamine.<\/p>\n

Vestlusringid — kirjastajad, toimetajad ja Eesti autorid<\/h3>\n

Nagu kokku lepitud, kogunesid estconilised laup\u00e4eva, 15. juuli keskp\u00e4evaks Aegviidu raudteejaama l\u00e4hedal asuva toidupoe parklas. Aega tehti parajaks omavahel vesteldes ning kauplusest s\u00f6\u00f6gi- ja joogivarusid t\u00e4iendades. Kella \u00fche paiku alanud vihmasadu andis ulmehuvilistele m\u00e4rku, et on aeg autodesse istuda ning Mustj\u00f5e poole teele asuda. Kuigi m\u00f5ned ulmef\u00e4nnid p\u00fc\u00fcdsid autorongi kangekaelselt \u00fcle-eelmise Estconi toimumispaika T\u00f5rvaaugule suunata, suudeti p\u00e4rast keskmise suurusega segadust kogu seltskond siiski Mustj\u00f5e suunale saada.<\/p>\n

P\u00e4rast osav\u00f5tjate ametlikku registreerimist ning esmast sisseseadmist Mustj\u00f5el algaski umbes kella kolme paiku p\u00e4eval Estconi ametlik programm osalejate tutvustusringiga, millele koheselt j\u00e4rgnes traditsiooniline kirjastamise teemaline vestlusring, milles toimetajad tutvustasid oma kirjastuste ulmesarju, juba ilmunud teoseid ning l\u00e4hima aasta plaane. Samuti avalikustati oma valikuprintsiipe.<\/p>\n

Esimesena sai s\u00f5na kirjastuse Elmatar toimetaja J\u00fcri Kallas, kes r\u00e4\u00e4kis, et p\u00e4rast nende ulmesarja \u00abTempus fugit\u00bb kahte j\u00e4rgmist raamatut, milleks on Robert E. Howardi kolmas Conani-kogu ja Stephen Kingi \u00abChristine\u00bb, tuleb sarjas teatavat sorti suunamuutus ning keskendutakse m\u00f5neks ajaks veidi rohkem SF-ile ja t\u00e4psemalt militaarsele fantastikale. Selle suuna aval\u00f6\u00f6giks on kavandatud Robert A. Heinleini romaan \u00abStarship Troopers\u00bb, mille j\u00e4rel J\u00fcri Kallas tahaks \u00abTempus fugiti\u00bb seeria k\u00fcmnenda raamatuna teha l\u00fchiromaanide antoloogia, seda k\u00fcll juhul, kui \u00f5nnestub saada n\u00f5usolek autorite agentidelt. Autoreist, keda Elmatari ulmesarjas oleks soov avaldada, v\u00f5iks ilmselt mainida veel Greg Beari, John Varleyt, Philip K. Dicki, Sergei Lukjanenkot ja H. L. Oldiet. Kallas avaldas veel lootust, et ehk \u00f5nnestub tuleval aastal j\u00f5uda ilmumists\u00fcklisse kuus raamatut aastas.<\/p>\n

Teisena r\u00e4\u00e4kis auk\u00fclaline Arvi Nikkarev kirjastuse Skarabeus tekkimisest, esm\u00e4rkidest ja tulevikust. Skarabeus on v\u00f5tnud suuna angloameerika ulme nn Uue laine autorite ja neile loominguliselt l\u00e4hedalseisvate kirjanike tekstide avaldamisele. Seni on ilmunud Norman Spinradi, Harlan Ellisoni ja Robert Silverbergi raamatud. J\u00e4rgmisena on 2001. aasta suvel plaanis v\u00e4lja anda Robert Silverbergi nelja l\u00fchiromaani kogu, mille tarbeks autor juba ka Eesti lugejaile m\u00f5eldud eess\u00f5na valmis on kirjutanud. Kuna Skarabeus on n\u00f6 perekirjastus ning sellega tegeldakse muu t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt, ilmuvad raamatud ka sagedusega \u00fcks teos aastas. Edasistest plaanidest mainis Arvi Nikkarev veel soovi koostada Norman Spinradi parimate juttude kogumik, mis aga hetkel veel p\u00e4ris kindel projekt ei ole. Nikkarev m\u00e4rkis muuhulgas, et kahjuks m\u00fc\u00fcvad jutukogud siiski m\u00e4rgatavalt viletsamalt kui romaanid.<\/p>\n

Kahjuks ei saanud seekordsele Estconile tulla kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer, Varraku plaanidest teadis Veiko Belials mainida vaid nelja l\u00e4hiajal ilmuvat raamatut, milleks on Dan Simmonsi \u00abHyperioni langus\u00bb, Iain M. Banksi \u00abM\u00e4ngur\u00bb, Lew R. Bergi \u00abTants tulle\u00bb ning Ray Bradbury jutuloomingu paremik pealkirja all \u00abKaleidoskoop\u00bb.<\/p>\n

Edasi sai s\u00f5na Mario Kivistik, kes r\u00e4\u00e4kis, et aasta eest v\u00e4lja reklaamitud kirjastuse Salas\u00f5na plaanid peaks 2000. aasta teises pooles siiski teostuma hakkama. Esimesena peaks ilmuma Robert W. Chambersi jutukogu \u00abKuningas Kollases r\u00fc\u00fcs\u00bb, Robert E. Howardi piktide lugude kogumik \u00abVarju rahvas\u00bb ning Lew R. Bergi kahte jutustust sisaldav kogumik pealkirjaga \u00abTempel selvas\u00bb. Varem v\u00e4lja k\u00e4idud Stanley G. Weinbaumi \u00abMust leek\u00bb on siiski plaanist maha v\u00f5etud. \u00abMardusest\u00bb r\u00e4\u00e4kides m\u00e4rkis Kivistik muuhulgas, et v\u00e4ljaande majandusn\u00e4itajad lubavad kindlalt v\u00e4ita, et ajakiri j\u00e4tkab ilmumist senise sagedusega.<\/p>\n

Selles vestlusringis viimasena sai s\u00f5na Eva Luts kirjastusest Fantaasia, mis on samuti n\u00f6 perekirjastus, kuid mida ei teha siiski p\u00e4ris muu t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt. Kirjastus Fantaasia alustas m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus ning t\u00e4naseks on ilmunud juba viis raamatut autoreilt nagu Robert E. Howard, Poul Anderson ja Michael Moorcock. K\u00f5ik seni ilmunud teosed on koondatud sarja \u00abMaailma fantaasiakirjanduse tippteoseid\u00bb. Eva Luts tutvustas oma kirjastuse avaldamisp\u00f5him\u00f5tteid ning r\u00e4\u00e4kis l\u00fchidalt, mis sel aastal veel ilmumas on. Esimesena peaks v\u00e4lja tulema Poul Andersoni \u00abKesksuvine torm\u00bb, kaugemas plaanis on Marion Zimmer Bradley \u00abAvaloni udud\u00bb. Kindlasti j\u00e4tkub ka Moorcocki Elricu-seeria. Lisaks puhtale fantaasiakirjandusele on plaanis avaldada ka veidi SF-ilikumaid asju — n\u00e4iteks on plaanis Andersoni \u00abThe High Crusade\u00bb. Soov oleks j\u00f5uda avaldamissageduseni kaksteist raamatut aastas.<\/p>\n

P\u00e4rast f\u00e4nnide k\u00fcsimusi kirjastuste esindajatele tehti programmi paaritunnine paus, mille jooksul huvilised said omavahel suhelda, raamatuid osta, m\u00fc\u00fca, vahetada ning — mis peamine — keha kinnitada. Kuna ilm \u00fcritusse \u00fcsnagi soosivalt suhtus, \u00f5nnestus enamikul s\u00f6\u00f6jaist priskest kanakoivast, riisist ja salatist koosnevat maitsvat praadi v\u00e4rskes \u00f5hus nautida.<\/p>\n

Veidi enne j\u00e4rgmise programmilise punkti algust tuli Estconi org. komiteel (mille liikmeid v\u00f5iks tinglikult nimetada toimetajaks, eks-ajateenijaks ja fotograafiks ja mille koosseisu konkreetselt selle \u00fclesande t\u00e4itmiseks t\u00e4iendati ajateenija, t\u00f5lkija ja fotograafiga) k\u00e4ia Lew R. Bergi poolt otsapidi kraavi juhitud autot tagasi teele t\u00f5stmas. Olgu mainitud, et napilt kraavis oma teekonna l\u00f5petama pidanud reisiseltskonda kuulusid veel Liisi Ojamaa ja Veiko Belials.<\/p>\n

Umbes kuue paiku \u00f5htul j\u00e4tkus aga \u00fcrituse programmiline osa Eesti autorite vestlusringiga, kus astusid \u00fcles Tiit Tarlap, Veikko Vangonen, Mart Raudsaar, Siim Veskimees ja M\u00e4rt Laur. Esmalt tutvustas k\u00e4esoleva \u00fclevaate autor l\u00fchidalt publikule k\u00f5iki kirjutajaid, iseloomustades paari s\u00f5naga nende loomingut ning andes selle avaldamisk\u00e4igust faktilise l\u00fchi\u00fclevaate. Seej\u00e4rel r\u00e4\u00e4kisid autorid, kes l\u00fchidalt, kes pikalt, kuidas nad ulme kirjutamise juurde j\u00f5udsid, mida seda tehes oluliseks peavad, kas jutud s\u00fcnnivad neil kergelt v\u00f5i raskelt jms.<\/p>\n

Huvilised esitasid kohalikele ulmeautoritele ka rohkelt sisukaid k\u00fcsimusi, mille \u00fcle tuliselt arvamusi avaldati. Pikemalt peatusid autorid teemal kas kirjutamine on rohkem kunst v\u00f5i k\u00e4sit\u00f6\u00f6. Juttu oli aga ka poliitilistest ideoloogiatest nende ulmetekstides, \u00fcha kitsenevatest avaldamisv\u00f5imalusest jpm.<\/p>\n

Lew R. Berg, kel pole v\u00f5rgu\u00fchendust, esines v\u00e4ikese avaliku m\u00e4rkusega Ulmekirjanduse Baasis tema jutule tehtud kriitika aadressil, selgitades, miks ta ikka kasutas v\u00e4rds\u00f5na \u00abparatrooper\u00bb.<\/p>\n

Umbes kella kaheksa paiku l\u00f5petas nende ridade autor sellegi vestlusringi ning lubas, et v\u00e4ikese pausi j\u00e4rel hakkab Stalkereid sadama.<\/p>\n

 <\/p>\n

Stalker 2000 tseremoonia<\/h3>\n

Umbes veerand \u00fcheksa paiku \u00f5htul kuulutas k\u00e4esoleva \u00fclevaate autor Stalkerite-tseremoonia alanuks \u00fche vana v\u00f5la likvideerimisega.<\/p>\n

Nimelt v\u00f5ttis esimesel aastal, kui Stalkereid \u00fcldse v\u00e4lja andma hakati parima algup\u00e4rase ulmejutu kategoorias jutustustega \u00abVihkamise suund\u00bb (1. koht) ja \u00abKaduviku paladiinid\u00bb (2. koht) topeltv\u00f5idu Tiit Tarlap, keda toona aga Estconil polnud ning kellele auhind oli siiamaani \u00fcle andmata. N\u00fc\u00fcd kutsuski nende ridade autor (kes k\u00f5nealuse auhinna v\u00e4ljaandmise ajal oli Eesti Ulme\u00fchingu president) Tiit Tarlapi publiku ette ning andis talle valju aplausi saatel \u00fcle Eesti ulmeauhinna Stalker 98, mis koosnes diplomist ning klaasikunstnik Piret Keremi valmistatud taiesest. Tiit Tarlapi t\u00e4nus\u00f5nade j\u00e4rel v\u00f5is Stalkeri-tsremoonia j\u00e4tkuda juba traditsioonilisemas vormis.<\/p>\n

Eesti Ulme\u00fchingu president J\u00fcri Kallas astus f\u00e4nnide ette ning tegi l\u00fchida kokkuv\u00f5tte seekordsest Stalkeri-k\u00fcsitlusest, v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et t\u00e4navu osales auhinnak\u00fcsitlusel rekordarv f\u00e4nne — 64.<\/p>\n

Seekord oli allakirjutanu initsiatiivil Stalkeri tavap\u00e4rastele kategooriatele lisatud ulmeajakirja \u00abAlgernon\u00bb auhind m\u00f6\u00f6dunud aasta parimale deb\u00fctandile, kelleks ulmef\u00e4nnide tahtel osutus \u00abAlgernoni\u00bb 1999. a. detsembrinumbris jutustusega \u00abMemphis, igaveseks\u00bb deb\u00fcteerinud B. S. Bailey. Kuna teda ennast polnud kahjuks kohal v\u00f5i ei soovinud ta oma pseudon\u00fc\u00fcmi avalikustada, tuli piirduda auhinnaks olnud raamitud diplomi demonstreerimisega.<\/p>\n

Seej\u00e4rel luges J\u00fcri Kallas ette parima algup\u00e4rase jutu kategooria viis parimat ning kutsus auhinda vastu v\u00f5tma l\u00fchijuttudega \u00abSpitzbergeni nokturn\u00bb (1. koht) ja \u00abKliendi soov\u00bb (2. koht) topletv\u00f5idu saavutanud Indrek Hargla. Silmn\u00e4htavalt liigutatud laureaat t\u00e4nas h\u00e4\u00e4letajaid ning nimetas seda v\u00f5itu \u00fcheks olulisimaks asjaks oma senises elus. Stalkeri-auhinnad koosnesid sel aastal traditsiooniliselt diplomist ja sissesulatatud mutrij\u00e4ljendiga rohelisest klaaskuubist, mille autoriks oli teist aastat j\u00e4rjest klaasikunstnik Kristel \u00d5unapuu.<\/p>\n

Edasi j\u00f5udis j\u00e4rg parima algup\u00e4rase jutustuse kategooriani, kus J\u00fcri Kallas luges taas ette viis parimat ning kutsus auhinda vastu v\u00f5tma \u00fcliv\u00f5imsa kolmikv\u00f5idu v\u00f5tnud Indrek Hargla. Kolmandale kohale j\u00e4i Hargla l\u00fchiromaan \u00abUskmatuse hind\u00bb, teiseks tuli l\u00fchiromaan \u00abPan Grpowski j\u00f5ulud\u00bb ning v\u00f5itjaks p\u00e4rjati l\u00fchiromaan \u00abExcelsuse konkistadoorid\u00bb. Hargla teosed h\u00f5ivasid ka 5. ja 7. koha (vastavalt jutustus \u00abKindel linn\u00bb ja l\u00fchiromaan \u00abGondvana lapsed\u00bb). Napi viie minuti jooksul kahekordseks Stalkeri-laureaadiks p\u00e4rjatud Indrek Hargla kordas t\u00e4nus\u00f5nu ning avaldas sarnaselt J\u00fcri Kallasega imestust, et just need tekstid v\u00f5itjaks tulid. Kindlasti v\u00f5ib \u00f6elda, et algup\u00e4rase jutustuse kategoorias tegi Hargla sel aastal puhta t\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Siis j\u00f5udis j\u00e4rg parima t\u00f5lkejutu kategooria k\u00e4tte. Ulme\u00fchingu president luges siingi ette viis parimat ning kutsus auhinda vastu v\u00f5tma v\u00f5itjaloo avaldaja, kelleks oli ulmeajakirja \u00abMardus\u00bb v\u00e4ljaandja ja toimetaja Mario Kivistik. V\u00f5idu v\u00f5ttis f\u00e4nnide tahtel Leo Metsari t\u00f5lgitud tshehhi ulmekirjaniku Ondrej Neffi l\u00fchijutt \u00abRaskused elektriga\u00bb (1995), mis ilmus \u00abMarduses\u00bb 4\/99. Mario Kivistik t\u00e4nas s\u00fcdamlikult auhinna eest ning m\u00e4rkis, et oli ise k\u00fcll \u00fchele teisele oma ajakirjas ilmunud t\u00f5lkeloole p\u00f6ialt hoidnud.<\/p>\n

Viimasena oli v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4\u00e4nud veel parima ulmeraamatu Stalker, mis l\u00e4ks \u00fcsnagi ootamatult Roger Zelazny romaanile \u00abAmberi \u00fcheksa printsi\u00bb. Kuna teose v\u00e4lja andnud kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaera polnud kahjuks kohal, piirdus J\u00fcri Kallas auhinna demonstreerimise ning raamatu t\u00f5lkinud Juhan Habichti t\u00e4namisega, kes oli samuti \u00fcsna liigutatud. M\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib kindlasti ka t\u00f5ik, et kirjastuse Varrak ulmeraamatud v\u00f5tsid seekordsel k\u00fcsitlusel enda k\u00e4tte neli esimest kohta ning ainsana suutis neile konkurentsi pakkuda viiendaks j\u00e4\u00e4nud kirjastuse Skarabeus v\u00e4lja antud Harlan Ellisoni valikkogu.<\/p>\n

Kuid sellega polnud auhindade sadu veel l\u00f5ppenud. Esimest korda Estconide ajaloos anti v\u00e4lja ka \u00fcsna f\u00e4nnilik auhind — nimelt autasustas ulme\u00fching parimate pseudon\u00fc\u00fcmide eest kahte \u00abkassi\u00bb — \u00abAlgernoni\u00bb kirjaveerus vastastikku vaimukat s\u00f5nas\u00f5da pidanud Juhan Habichtit ja Mart Raudsaart, kes seda tehes olid varjunud vastavalt pseudon\u00fc\u00fcmide Must Kass ja Gato Blanco taha. Enne auhindade, milleks olid veinid \u00abGato Negro\u00bb ja \u00abGato Blanco\u00bb, k\u00e4tteandmist r\u00e4\u00e4kis J\u00fcri Kallas veel anekdootliku episoodi Austraalia f\u00e4ndomi ajaloost, kus samuti kassid ulmega seoti. M\u00f5lemad auhinnaga p\u00e4rjatud \u00abkassid\u00bb ja publik olid sedasorti auhinna ideest \u00fcsna l\u00f5bustatud, samuti kinnitasid laureaadid, et saavad tegelikult omavahel p\u00e4ris h\u00e4sti l\u00e4bi.<\/p>\n

P\u00e4rast seda pikka ja v\u00e4sitavat tseremooniat j\u00e4\u00e4dvustati kogu Estconi-seltskond Mustj\u00f5e talu ees \u00fchispildile, misj\u00e4rel tehti veel eraldi pildid k\u00f5igi v\u00e4rskete laureaatidega.<\/p>\n

Vabakava, v\u00e4ikerahvaste ulme ja unetute vabakava<\/h3>\n

P\u00e4rast ohtrat pildistamist j\u00e4tkus \u00fcritus vabamas vormis. Hoogustus raamatum\u00fc\u00fck, lisaks f\u00e4nnide poolt m\u00fc\u00fcki pandud peamiselt inglisekeelsele ulmele t\u00f5id oma toodangu v\u00e4lja ka kirjastused Fantaasia ja Skarabeus, neid raamatuid sai osta kirjastuse hinnaga. Tasapisi asuti kaminatulel grillvorste s\u00e4ristama, saunalised said valida soome sauna ja suitsusauna vahel, m\u00f5lemale variandile leidus huvilisi. Ennast juba v\u00e4gijookidega l\u00f5busamasse tujju viinud seltskond v\u00f5ttis \u00fcles lauluviisi, enamus inimesi suhtles niisama \u00absektsioonit\u00f6\u00f6\u00bb raames. Kuna ilm oli suurep\u00e4rane, j\u00e4tkus 5-6-inimeselisi vestlusringe Mustj\u00f5e talu \u00f5uele hiliste \u00f5htutundideni. R\u00e4\u00e4giti nagu tavaliselt autoritest, kriitikutest, kirjastajatest, convention<\/i>idest, filmidest, Estconile mittetulijatest. Lisaks \u00f5lles\u00f5pradele olid olemas ka traditsioonilised viski- ja veinif\u00e4nnid.<\/p>\n

Veidi enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d kogunes seltskonna enamik katuse alla, kus Valentin Abramov tutvustas l\u00fchidalt huvilistele j\u00e4rgmise ettekandja ja Eesti Ulme\u00fchingu presidendi J\u00fcri Kallase s\u00fcnnihoroskoopi. Ulmeline etteaste seegi.<\/p>\n

Veidi p\u00e4rast kesk\u00f6\u00f6d kogunesidki huvilised \u00fchte suuremasse ruumi ning J\u00fcri Kallas hakkas r\u00e4\u00e4kima v\u00e4ikerahvaste ulmest. Ligi kahetunnises ettekandes selgus, et ulme pole vaid angloameerika ja vene fenomen, et ulmet hakati juba zhanri s\u00fcnniaegadel viljelema ka mandri-Euroopas ning et ulmetraditsioonid on tugevad nii Saksamaal, Poolas, Ungaris, Prantsusmaal, Itaalias, Tshehhis, Skandinaavias, Madalmaades ning Jaapaniski. T\u00e4nap\u00e4eval on oma ulmet kirjutatud t\u00f5en\u00e4oliselt igas maailma riigis.<\/p>\n

P\u00e4rast seda ettekannet umbes kella kahe paiku asusid oma \u00fcrituse — unetute vabakava — tarbeks soojendust tegema magamise suhtes \u00fcksk\u00f5iksed inimesed. Vestlejate meeleolu t\u00f5usis ja suust v\u00e4ljuva jutu t\u00f5siseltv\u00f5etavus v\u00e4henes seda kiiremini, mida rohkem t\u00fchja taarat kaminaruumi lauale kogunes.<\/p>\n

Unetute vabakava k\u00e4igus tehti selgeks oma suhted vene piraatvideolevi tekstilugejate (feat.<\/i> Nux), Fidel Castro ja k\u00e4\u00e4bikutega, k\u00fcll sooviti viimatinimetatutega tajupiire avardada, \u00fchele Tolkieni-f\u00e4nnile soovitati k\u00e4\u00e4bik kaenlasse haarata ja sammu marss suund sauna taha seada.<\/p>\n

Kella kuue paiku, kui Nuxil oli eba\u00f5nnestunud katse laua \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4nud seltskond selle alla juua, suundusid vabakavalised l\u00f5puks une r\u00fcppe. Presidentide diivanil puhkasid traditsiooniliselt presidendid.<\/p>\n

Hommik Uue lainega<\/h3>\n

Esimesed \u00e4rkajad patseerisid Mustj\u00f5e talus ja selle hoovil ringi juba enne \u00fcheksat. Kella k\u00fcmneks oli ulmehuviliste enamik virgunud ja keha kinnitanud ning koguneti esinemisruumi, kus algas Arvi Nikkarevi ettekanne pealkirjaga \u00abUlmehuvi kui hullumeelsuse liike\u00bb, milles tuli pikemalt juttu kirjastuse Skarabeus s\u00fcnnist, eesm\u00e4rkidest ning ulmekirjanduse Uuest lainest (new wave<\/i>). Ta r\u00e4\u00e4kis, kuidas tekkis soov kirjastama hakata, kuidas s\u00fcndis otsus keskenduda Uue laine autorite loomingule.<\/p>\n

P\u00f5hjalikumalt tutvustas Nikkarev kolme Uue laine kirjanikku — Michael Moorcocki, Norman Spinradit ja Brian W. Aldissit. Juttu tuli ka legendaarsest brittide ulmeajakirjast \u00abNew Worlds\u00bb, mille lehek\u00fclgedel Michael Moorcocki peatoimetajaks oleku ajal Uus laine s\u00fcndiski.<\/p>\n

P\u00e4rast ettekande l\u00f5ppu k\u00f5lanud k\u00fcsimustest alguse saanud vestluses r\u00e4\u00e4giti veel Samuel R. Delanyst, Roger Zelaznyst, Thomas M. Dischist, Ian Watsonist ja Christopher Priestist.<\/p>\n

Kui see teemagi sai ammendatud, t\u00e4nas allakirjutanu ettekandjat ning kuulutas umbes veerand kaheteistk\u00fcmne paiku Estcon 2000 ametliku osa l\u00f5ppenuks. Kuigi inimesi hakkas riburadapidi lahkuma, oli osa seltskonnast veel paar tundi Mustj\u00f5el, anal\u00fc\u00fcsiti Stalkeri-tulemusi, jagati n\u00f5uandeid kodumaistele ulmeautoreile, l\u00f5\u00f5biti niisama, korraldati operatsioon Nuxi leidmiseks, h\u00e4vitati viimaseid vorstitagavarasid.<\/p>\n

Korraldajad v\u00f5isid rahulolevalt t\u00f5deda, et \u00fcritus \u00f5nnestus igati h\u00e4sti ning publikki j\u00e4i loodetavasti saavutatud formaadiga rahule. Aasta p\u00e4rast samas kohas j\u00e4lle.<\/p>\n

August 2000<\/i><\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kolmas ulmehuviliste \u00fcle-eestiline suurkokkutulek Estcon 2000 toimus 15.-16. juulini Aegviidu l\u00e4hedal Mustj\u00f5e talus. Osav\u00f5tjate arv tegi varasemate aastatega v\u00f5rreldes taas suure h\u00fcppe ning uus rekord on 49 ulmehuvilist. Estcon 2000 auk\u00fclalised olid kirjastuse \u00abSkarabeus\u00bb toimetaja Arvi Nikkarev ning Eesti ulmekirjanikud … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/3726"}],"collection":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3726"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/3726\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7752,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/3726\/revisions\/7752"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3726"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}