{"id":1872,"date":"2016-04-22T17:57:05","date_gmt":"2016-04-22T14:57:05","guid":{"rendered":"http:\/\/esuaxue.havike.eenet.ee\/veeb\/?page_id=1872"},"modified":"2016-08-19T13:01:45","modified_gmt":"2016-08-19T10:01:45","slug":"estcon-2005","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/?page_id=1872&lang=et","title":{"rendered":"Estcon 2005"},"content":{"rendered":"
\n

Estcon 2005 toimus J\u00e4rvamaal, V\u00e4\u00e4tsa jahimajas. \u00dcritusest v\u00f5ttis osa viisk\u00fcmmendviis inimest, koerast r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Nagu heaks tavaks on juba saanud, kogunesid ka sel aastal ulmef\u00e4nnid kokku, et arutleda kirjanduse, filmide ja muude oluliste asjade \u00fcle, mis on s\u00fcndinud v\u00f5i s\u00fcndimas antud valdkonnas.<\/p>\n

Reede \u00f5htul ei juhtunud suurt midagi peale selle, et pealik pidas k\u00f5net ehk peaorganiseerija J\u00fcri Kallas \u00fctles avas\u00f5nad ning veel m\u00f5ned laused, mille keskne teema j\u00e4i h\u00e4maraks. Aga v\u00f5ibolla oligi see meelega n\u00f5nda seatud, et inimesed saaksid vabalt r\u00e4\u00e4kida mitmesugustest ulmelistest teemadest, \u00e4ra kasutades asjaolu, et peaaegu k\u00f5ik olid \u00fches ruumis koos.<\/p>\n

Programm n\u00e4gi ette filmivaatamist ja isetegevust. Kuna selle aastasel Estconil otsustas keegi taevase kraani lahti keerata ja see n\u00f5nda j\u00e4tta (noh, m\u00f5nikord nagu kiilus ise kinni v\u00f5i nii), siis oli filmipublikut k\u00f5vasti rohkem kui eelmistel aastatel. Esimene film oli \u00ab2009: kadunud m\u00e4lestused\u00bb<\/a>, korea alternatiiiv-ajalooline draama, teiseks pakuti \u00abIgap\u00e4evast n\u00f5iakunsti\u00bb<\/a> ning asi j\u00e4tkus\u00abOmeniga\u00bb<\/a>.<\/p>\n

Laup\u00e4eva hommikul oli kavas r\u00e4\u00e4kida kirjastuste plaanidest, aga kuna \u00fchegi kirjastuse esindajat sel aastal kohal polnud, r\u00e4\u00e4kis Veiko Belials, kes oli Mario Kivistiku ja kirjastuse \u00abSalas\u00f5na\u00bb volitatud h\u00e4\u00e4letoru sellest, mis tulekul: s\u00fcgisel ilmub Veiko Belialsi jutukogu \u00abSee, mis tuikab su veres\u00bb, mis sisaldab viite Cassili jutustust \u2013 kaks juba ilmunut ja kolm uut. Aasta l\u00f5puks ilmub sarjas \u00abMardus\u00bb antoloogia, mis sisaldab muuhulgas ajakirja \u00abAlgernon\u00bb korraldatud jaanip\u00e4evase etnoulme konkursi v\u00f5iduloo Veiko Belialsilt, uue Grpowski loo Indrek Harglalt ning ilmumata jutu Lew R. Bergilt. Sarjas \u00abArcturus\u00bb ilmub Lucius Shepardi l\u00fchiromaan \u00abHow the Wind Spoke at Madaket\u00bb(1985). 2006. aastal peaks sarjas \u00abFantaction\u00bb ilmuma Lew R. Bergi romaan \u00abL\u00f5bus\u00f5it neetud maale\u00bb ning sarjas \u00abKummalised lood\u00bb Abel Caini jutukogu \u00abSalvador\u00bb, millest \u00fcks l\u00fchem tekst ilmselt ka eelmise aasta l\u00f5pu \u00abMarduse\u00bb antoloogias tr\u00fckivalgust n\u00e4eb.<\/p>\n

Kirjastuse \u00abVarrak\u00bb plaanidest on teada vaid niipalju, kui on teada t\u00f5lkija Mario Kivistiku tegemistest. 2005. aasta l\u00f5puks peaks ilmuma Dan Simmonsi romaani \u00abThe Rise of Endymion\u00bb (1997) t\u00f5lge. Dan Simmonsiga \u00fchele poole saanuna hakkab Mario Kivistik kohe t\u00f5lkima George R. R. Martini fantasysarja \u00abA Song of Ice and Fire\u00bb avaromaani \u00abA Game of Thrones\u00bb (1996).<\/p>\n

Kohal viibis ka Meelis Friedenthal, kes r\u00e4\u00e4kis, et tema romaaniv\u00f5istlusel kolmanda koha saavutanud romaan \u00abKuldne aeg\u00bb ilmub s\u00fcgisel kirjastuse \u00abTuum\u00bb vahendusel.<\/p>\n

Et vaimu \u00e4rksana hoida, alustas Ants Miller kohe p\u00e4rast kirjastuste plaanide esitlemist p\u00e4eva esimest ettekannet teemal: Ajast f\u00fc\u00fcsikas ja ulmes<\/b>. Ta esitas m\u00f5ned levinud teooriad aja olemuse kohta, ning t\u00f5des, et f\u00fc\u00fcsika ja ulme seisukohalt on aja m\u00f5isted totaalselt erinevad, ehk siis enamus sellekohased ulmekates esitatud v\u00e4ited ja seisukohad on nonsenss teaduslikus m\u00f5ttes. \u00abPraktiliselt k\u00f5igil autoritel on omad viisid \u00fcletada valguse kiirus, k\u00fcsimus on vaid selles, kui loogiliselt seda tehakse, arvestades meie t\u00e4naseid ettekujutusi ruumist.\u00bb<\/i> (fragment Ants Milleri ettekandest). \u00dcldiselt t\u00f5des ta, et tavaliselt ei arvestata loogikaga. Siin tekib k\u00fcsimus, et kas autorid \u00fcldse on kursis teooriatega ning kas see on nende jaoks oluline? Samuti arutles ta selle \u00fcle, et kas p\u00f5him\u00f5tteliselt oleks v\u00f5imalik ajas tagaasir\u00e4nd. Jah, oleks, aga selleks kuluks niipalju ressurssi, kuipalju on sellel maailmal praegu \u00fcldse pakkuda, ja seega on suhteliselt m\u00f5ttetu raiskamine. Ajar\u00e4nnud on nagu \u00fcmmargused rattad, k\u00f5ik on seotud, ja saab esitada k\u00fcsimuse: et miks see toimus, kui see ei toimunud? Ants Miller esitas kujuka n\u00e4ite filmist \u00ab12 ahvi\u00bb. Et k\u00f5ik on nagu loogiline, aga seosed on negatiivsed. Kui midagi ei juhtu, siis seda ei juhtu. Kui r\u00e4\u00e4gitakse sellest, et miski toimub silmapilkselt, et mida see tegelikult t\u00e4hendab? Tundub, et see t\u00e4hendab t\u00e4pselt seda, mis on kirjaniku arvates silmapilk, ja enamasti ei t\u00e4psusta ta rohkem. Lisaks sellele andis ta publikule lahendada paar loogilist \u00fclesannet.<\/p>\n

P\u00e4rast Ants Milleri ajur\u00fcnnakut oli paar minutit kogumisaega ning p\u00e4ev j\u00e4tkus Sash Uusj\u00e4rve ettekandega: Tolkien ja II maailmas\u00f5ja j\u00e4rgne inglise fantaasiakirjandus<\/b> (alapealkirjaga: l\u00f5dvalt toetudes Tom Shippey artiklile \u00abTolkien as a Post-War Writer\u00bb). Sash keskendus Tolkieniga samalaadesse gruppi kuuluvate kirjanike: Georg Orwelli, William Goldingi, C. S. Lewise, T. H. White kirjutatud teoste teemade uurimisele ning sellele, mil viisil nad fantaasia suurmeistri Tolkieniga haakuvad. Ta j\u00f5udis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes j\u00e4relduseni, et \u00abk\u00f5ik viis autorit kirjutavad \u00fchisel teemal \u2013 kurjuse olemusest 20ndal sajandil. Seda teemat k\u00e4sitlevad nad \u00e4\u00e4rmiselt originaalselt, n\u00e4idates \u00fcles s\u00fcgavat vastumeelsust aktsepteerida juba olemasolevaid \u00fcksk\u00f5ik kui autoriteetseid arvamusi\u00bb<\/i> ning\u00abkuigi nende 5 kirjaniku vahel on ka palju erinevusi, muudab neid \u00fchendav peateema \u2013 kurjuse olemuse uurimine \u2013 need t\u00fchiseks. Selle subjekti sundis neile peale elukogemus, mis lisaks k\u00f5igele muule oli iseloomulikult Inglise elukogemus, mida ei jaganud ei Ameerika ega enamus teisi Euroopa riike. Neist k\u00f5igist said kirjanikud enam v\u00f5i v\u00e4hem vaid selleks, et v\u00e4ljendada seda teemat ning nad k\u00f5ik valisid selleks fantaasia\u017eanri, kuna tundsid, et inimlikku kurjust polnud v\u00f5imalik l\u00e4bi realistliku prisma adekvaatselt ei kirjeldada ega sellele vastu astuda.\u00bb<\/i> (fragment S. Uusj\u00e4rve ettekandest)<\/p>\n

\u00dcldist heameelt rahva hulgas tekitas Lauri Lukase alias Velbu k\u00fcsimus, olles ise Sashi paar minutit kuulanud: \u00abAga mis see Tolkien \u00fcldse asjasse puutub?\u00bb<\/p>\n

Et mitte lasta akadeemilisel meeleolul langeda, kandis Meelis Friedenthal rahva ette teema: Miks utoopia?<\/b> Ta m\u00f5tiskles selle \u00fcle, kuiv\u00f5rd t\u00e4htis on m\u00f5ista s\u00f5na \u00abutoopia\u00bb s\u00f5na-s\u00f5nalist t\u00e4hendust. Keskne siis s\u00f5na \u00abtopos\u00bb ehk koht; eesliited aga kas r\u00f5hutavad midagi destruktiivset, kakofoonilist v\u00f5i konstruktiivset. Lugeja asetatakse olukorda, kus ta sunnitakse m\u00f5tlema selle \u00fcle, mida ta on just teada saanud. Sunnitakse v\u00f5rdlema iseennast ning oma maailma loetud maailmaga. Utoopia ei ole midagi muud kui hea karikatuur, v\u00f5imendatakse teatavaid omadusi ning nende kaudu kirjeldatakse olukordi. Tavaliselt on need s\u00f5ltuvad mingist asjaolust. Niisamuti ei ole utoopia midagi sellist, mida tasuks pidada kirjaniku programmiks. Eelk\u00f5ige on tegu m\u00f5tteharjutusega. Et mis oleks kui\u2026<\/p>\n

Estconi programm j\u00e4tkus vene ulme paneeliga. M\u00f5tteid vahetasid J\u00fcri Kallas ja Veiko Kastanje ning kuulajate seast sekundeeris asjatundlikult Riivo M\u00e4gi. Algatuseks r\u00e4\u00e4kisid Kastanje ja Kallas oma hetke lemmikutest vene uuemas ulmes. Kastanjel oli selleks Konstantin Bojandin, Kallasel aga Vassili \u0160t\u0161epetnjov. Sujuvalt l\u00e4ks jutt edasi teistele tuntud ja mitte nii tuntud autoritele, nagu Aleksei Baron, Viktor Burtsev, Andrei Da\u0161kov, Jelena Hajetskaja, Kirill Jeskov, Eleonora Ratkevit\u0161, Nick Perumov, Aleksandr Romanovski, Vassili Zvjagintsev jt. R\u00e4\u00e4giti ka peamistest suundumustest uuemas vene ulmes: s\u00fcngusest, slaavlusest, ideede teisej\u00e4rgulisusest, \u00f5udusulme puudumisest jne.<\/p>\n

P\u00e4rast vene ulme \u00fcle m\u00f5tisklemist kulges k\u00f5ik tavap\u00e4rast rada pidi: anti \u00fcle Stalkerid ning Meelis Friedenthal (pildil)<\/i> pidas \u00abt\u00e4nuk\u00f5ne\u00bb. \u00dchispildi tegemine j\u00e4i sel aastal j\u00e4rgmisesse p\u00e4eva, sest valge vesi ei tahtnud kuidagi otsa l\u00f5ppeda. Edasi toimus t\u00f6\u00f6 sektsioonides, ka v\u00e4ga tavap\u00e4raselt. Kuid filmihuvilisi oli tavatult palju. N\u00e4idati sarja \u00abFirefly\u00bb<\/a>. Tegu Josh Whedoni humoorika kosmosewesterniga, mis korjati telest \u00e4ra m\u00fcstilistel p\u00f5hjustel. Ei olla nii populaarne kui vaja. Ulmef\u00e4nnide hulgas aga oli ta piisavalt populaarne, ka eesti omade seas, sest midagi muud n\u00e4ha ei tahetudki kui vaid sarja j\u00e4rgmisi osasid…<\/p>\n

P\u00fchap\u00e4eva varahommikul, ehk kohe p\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki pidas J\u00fcri Kallas ettekande teemal:Ulmekirjandus nn. kolmandas maailmas: Praegune olukord<\/b>. Ettekanne keskendus k\u00f5igele sellele, mis j\u00e4\u00e4b ulmes v\u00e4ljaspoole inglise ja vene keeleruumi. P\u00f5hjalikuma vaatluse all oli k\u00fcsimus ulmekirjanduse nn. kolmanda maailma tekstide ilmumine vene ja inglise keeles. Esitati ka k\u00fcsimusi.<\/p>\n

Poole kahe paiku hakkasid saabuma vastutulijad ning \u00e4raminejad s\u00e4ttisid ennast autodele. L\u00e4bi sai see \u00fcritus selleks korraks ja loodetavasti on ka j\u00e4rgmistel aastatel nii korraldajaid, olijaid ja tulijaid. J\u00e4rgmise Estconini!<\/p>\n

Reede 05 August 2005<\/p>\n

Lingid:<\/b><\/i>
\nPahainimese pesa: Ilus oli olla, sest et kole oli m\u00f6\u00f6das<\/a>
\nKraaxuja m\u00e4lestusi: Konnad, tiigid ja prontud<\/a><\/p>\n

Olmest:<\/p>\n

Lisaks p\u00f5hikavale tegutseb keldris alternatiivkino (filmid arvutis), soovijad m\u00e4ngivad strateegilisi kaardim\u00e4nge ning toimub ka rollim\u00e4ng v\u00f5hikutele (ja mitte niiv\u00e4ga v\u00f5hikutele).<\/p>\n

Osav\u00f5tutasu on 150 krooni… kes tahab voodis magada, sel tuleb veel 150 krooni lisaks maksta. Telkimine ja p\u00f5randal magamine on tasuta.<\/p>\n

Hommikus\u00f6\u00f6k maksab 40 krooni ja l\u00f5una 80 krooni. S\u00f6\u00f6gi eest maksmine toimub ainult kohapeal ja sularahas, soovitud s\u00f6\u00f6gikordade eelnev m\u00e4rkimine registreerimislehel on vajalik.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4tsa jahimajja j\u00f5udmiseks p\u00f6\u00f6ra Tallinn-Tartu maantee 70-ndalt kilomeetrilt (Ardu ja Anna vahel) paremale, s\u00f5ida ca 6 km ja p\u00f6\u00f6ra p\u00e4rast vasakul olevaid talumajasid vasakule.
\nBussiga tulijatele on kogunemine reedel, 22. juulil kell 18 Tallinn-Tartu maanteel Anna bussipeatuses. Laup\u00e4eval tullakse Anna bussipeatusse vastu kell 11.30.<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Estcon 2005 toimus J\u00e4rvamaal, V\u00e4\u00e4tsa jahimajas. \u00dcritusest v\u00f5ttis osa viisk\u00fcmmendviis inimest, koerast r\u00e4\u00e4kimata. Nagu heaks tavaks on juba saanud, kogunesid ka sel aastal ulmef\u00e4nnid kokku, et arutleda kirjanduse, filmide ja muude oluliste asjade \u00fcle, mis on s\u00fcndinud v\u00f5i s\u00fcndimas antud … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":24,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1872"}],"collection":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1872"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1872\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7798,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1872\/revisions\/7798"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/24"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/ulme.ee\/veeb\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1872"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}