Stalker 2010
Eesti ulmefännide iga-aastane kokkusaamine Estcon toimub sel aastal 16.–18. juuli Saarjärvel.
Ürituse kulminatsiooniks oli kindlasti ulmeauhinna Stalker selleaastaste võitjate väljakuuulutamine laupäeval 17. juuli õhtul.
2009. aastal eesti keeles ilmunud parimad ulmeteosed ja auhinna Stalker 2010 võitjad on.
Parim tõlkeromaan
Charles Stross «Accelerando» (Accelerando, 2005)
Raamatu tõlkis Iris Jeletski ja avaldas kirjastus Fantaasia.
Parim antoloogia või kogumik
«Munk maailma äärel: Vene ulme antoloogia»
Raamatu koostas ja tõlkis Arvi Nikkarev ning avaldas kirjastus Skarabeus.
Parim tõlkejutt
Charles Strossi jutustus «Poiss ja tema jumal» (A Boy and His God, 1998)
Tõlkis Sash Uusjärv ja ilmus see Raul Sulbi koostatud almanahhis «Täheaeg 6: Pika talve algus», mille avaldas kirjastus Fantaasia.
Parim eesti autori romaan
Leo Kunnas «Gort Ashryn: II osa. Sõda»
Romaani avaldas Eesti Päevalehe kirjastus.
Parim eesti autori jutt
Indrek Hargla lühiromaan «Doanizarre udulaam»
Ilmus Raul Sulbi koostatud almanahhis «Täheaeg 6: Pika talve algus», mille avaldas kirjastus Fantaasia.
Tiiger! Tiiger!
Raamatu tegevusajal on päikesesüsteem lõhestatud sõjast ning majandust mõjutab avastus, et inimesed suudavad liikuda lühikeste vahemaade taha mõttejõul. Sellel taustal teostab oma kättemaksu Gully Foyle, kelle jättis surema üks kosmoselaev. Foyle pääses ning ei saa nüüd enne rahu, kui on kätte maksnud. Tema tee viib ta nii ühiskonna kõrg- kui ka põhjakihtidesse ning on mingis mõttes võrreldav Alexandre Dumas’ «Krahv Monte-Cristoga».
Eesti keeles on ilmunud üks ulmekirjanduse verstaposte – ameeriklase Alfred Besteri romaan «Tiiger! Tiiger!» (Tiger! Tiger!, 1956).
Raamatu eestikeelne pealkiri on segadust tekitav, sest romaani õige pealkiri on tegelikult «The Stars My Destination». See tiigripealkiri on ainult Inglismaal ilmuvatel väljaannetel.
(Hilisem märkus! Tõlkijal olid käes mõlema pealkirjaga köited ning kuna oli tekstierinevusi, siis valis ta tiigripealkirjalise, mis tundus küpsem ja parem. Sellest ka eestikeelse raamatu pealkiri.)
Romaani tõlkis Juhan Habicht, kaanepildi autor on Toomas Niklus ning ilmus see «F-sarjas».
Vampiiriafäär
Maailma jaoks oli Michael Brandt elumehest ärimees, põrandaalune seltskond tundis teda aga kui raevukat vampiirikütti. Abiks puuvaiad ning ebaloomulik jõud, võtab Michael ette salajase ohtliku operatsiooni kõige võimsamate vampiiriisandate vastu… ning siis avastab kõmulehe ajakirjanik Jessie Morgan tema saladuse.
Kirjastus Ersen on avaldanud Livia Reasoneri romaani «Vampiiriafäär» (The Vampire Affair, 2009).
Raamatu tõlkis Maris Kurme ning tegu on raamatusarja «Nokturn» esimese köitega.
Raamatu toimetaja Jana Kuremägi romaanist kirjastuse Ersen blogis
Trollide meri
Muistses maailmas, kus kristlus pole veel võimust võtta suutnud ja vanad uskumused ei ole veel kadunud, kus lohed laotavad maa kohal tiibu ja inimesed teavad, kus elavad trollid, saab saksi külapoiss Jackist Iirimaalt pärit druiidi õpilane. Kuningakojas on noorel maagil ohtlik eksida – kuid Jackiga see juhtub ning vea parandamiseks peab ta sõjakate põhjalaste seltsis seilama trollide maale, kus varitsevad sajad ohud.
Eesti keeles ilmus kuulsa ja auhinnatud USA lastekirjaniku Nancy Farmeri romaan «Trollide meri» (The Sea of Trolls, 2004).
Tegu on esimese raamatuga fantasy triloogiast, kuhu kuuluvad veel ka romaanid «The Land of the Silver Apples» (2007) ja «The Islands of the Blessed» (2009).
Romaan ilmus kirjastuse Tiritamm vahendusel ning selle tõlkis Henri Paves.
Torgi Jack Barronit
Muidugi on enese mahamüümine halb, kuid veel halvem on, kui otsustad end müüa, aga pole kedagi, kes osta soovib.
Seda raamatut on koos sama autori «Terasunelmaga» peetud läbi ajaloo kõige rohkem diskussioone põhjustanud ulmeraamatuteks. See on terava ja omapärase, hipikultuurist mõjutatud keelega kirja pandud mõtlemapanev lugu, sünge visioon, mis tänaseni on liigagi aktuaalne.
Eesti keeles on ilmunud Norman Spinradi romaan «Torgi Jack Barronit» (Bug Jack Barron, 1967–1968).
Raamatu tõlkis Tarmo Vaarpuu ja avaldas kirjastus Fantaasia sarjas «Sündmuste horisont».
Kaanepildi autoriks on Meelis Krošetskin.
Norman Spinradilt on varasemalt eesti keeles ilmunud romaan «Terasunelm» (The Iron Dream, 1972, ek 1998) ja jutukogu «Suur lõõsk» (2001), mõlemad kirjastuse Skarabeus vahendusel.
Saatana karussell
«Kogumik «Saatana karussell» sisaldab August Gailiti (1891–1960) novellikogusid «Saatana karussell» (1917), «Rändavad rüütlid» (1919) ja «Idioot» (1924). Viimases raamatukeses avaldatud novell «August Gailiti surm» on 1918. aastal ilmunud ka eraldi raamatuna. Tegu on nii stiili kui sisu poolest kompaktse nähtusega, August Gailiti «Siuru»-aegse romantilis-sümbolistliku novelliloominguga, millega noor kirjanik võttis eesti kirjanduses jõuliselt sisse omanäolise koha.» Nõnda alustab oma järelmärkust raamatule toimetaja Maarja Vaino.
Kindlasti ei ole see raamat sobilik lugemisvara tõsimeelsele ja ulmet väga kitsarinnaliselt võtvale lugejale, kes aga ulmekirjanduse piire laiemalt suudab võtta, sellele peaks kogumik «Saatana karusell» pakkuma nauditava elamuse.
Üks kogumiku tekstidest – lühiromaan «Fosfortõbi» (1919) – on juba autori tahtest hoolimata muutunud verstapostiks Eesti ulme (kirjastamis/aja)loos, sest oma esimestel aastatel (1991; nr 4 – 1992; nr 2) taastrükkis selle ööajakiri «Mardus».
Raamatu avaldas kirjastus Kunst ning lisaks toimetaja Maarja Vaino järelmärkustele sisaldab see ka Toomas Liivi järelsõna «Infernaalne Gailit».
Koidu robotid
See on kolmas romaan, milles tegutsevad Elijah Baley ja tema robotpartner R. Daneel Olivaw. Eelmise romaani sündmustest on möödunud kaks aastat, detektiiv Baley senine edu on andnud tagasilöögi – leidub neid, kes teda selle pärast vihkavad, ja üks sellistest on kahjuks tema ülemus... Ta on palunud luba Aurora külastamiseks, kuid talle pole isegi mitte vastatud. On ka midagi head – väike entusiastide rühm on Baley eestvedamisel hakanud harjutama väljasolemist ja põlluharimist, ikka selleks, et olla ühel õnnelikul päeval valmis Maalt lahkuma. Siis kutsutakse ta välja – Auroral on toime pandud mõrv ja taas vajavad välisilmlased tema abi.
Eesti keeles ilmus Isaac Asimovi romaan «Koidu robotid» (The Robots of Dawn, 1983).
Romaani tõlkis eesti keelde Johannes Kärp ning ilmus see kirjastuse Fantaasia sarjas «Sündmuste horisont».
Samas sarjas on samade tegelastega varasemalt ilmunud romaanid «Teraskoopad» (The Caves of Steel, 1953, ek 2008) ja «Alasti päike» (The Naked Sun, 1956, ek 2009).
Tume torn
Rolandi ka-tet jääb ühtseks, ehkki see on paisatud erinevatesse aegadesse ja ruumidesse. Susannah-Mia on viidud Dixie Pigist (1999. aasta suvel) sünnituskambrisse – tegelikult küll õudustekambrisse – Kõuekärgatuse Fedicusse; Jake ja isa Callahan ning Oi koos nendega on sisenenud, relvad käes, Lexi ja Kuuekümne esimese nurgal asuvasse restorani, omamata aimugi, kui palju vaenlasi neid ootab ja kui ohtlikud need on. Roland ja Eddie on koos John Cullumiga 1977. aasta Maine'is, otsimas kohta Turtlebacki tänaval, kus on tihti nähtud «sisseastujaid». Nad ihkavad meeletult tagasi teiste juurde, eriti Susannah' juurde, ent nad on siiski aru saanud, et maailm, kust nad põgeneda tahavad, on ainuke, millel on tähtsust.
Silver Sära tõlkes ilmus eesti keeles Stephen Kingi romaan «Tume torn» (The Dark Tower).
Kirjastus Pegasus on sellega lõpetanud kolme ja poole aastaga mahuka seitsemköitelise sarja avaldamise ning on nõnda saanud hakkama teoga, millele uuemast Eesti kirjastuselust on raske võrdväärset leida.
Meenutaks:
- Laskur (The Gunslinger, 1982, ek 2006)
- Kolm saatusekaarti (The Drawing of the Three, 1987, ek 2007)
- Ahermaad (The Waste Lands, 1991, ek 2007)
- Võlur ja klaas (Wizard and Glass, 1997, ek 2008)
- Calla hundid (Wolves of the Calla, 2003, ek 2009)
- Susannah' laul (Song of Susannah, 2004, ek 2009)
- Tume torn (The Dark Tower, 2004, ek 2010)
Sarja «Tume torn» (The Dark Tower) kuulub otsapidi ka lühiromaan «Eluuria väikesed õed» (The Little Sisters of Eluria, 1998), mille tegevus toimub Rolandi rännakute ajal ning mille huviline leiab Stephen Kingi kogust «Kõik on mõeldav» (Everything's Eventual, 2002, ek 2003 ja 2005).
Päevane Vahtkond
«Öised jahimehed» linnatänavatel. Vampiirid ja libahundid, nõiad ja manatargad. Need, kes tegutsevad tundidel, kui maale laskub pimedus. Need, kes on sajandeid vastu seisnud valgete maagide jõule. Sest nad teavad, et tasakaal peab säilima ja mõistavad, et Pimedus on sellele maailmale sama oluline kui Valgus.
Kirjastus Varrak avaldas eesti keeles Sergei Lukjanenko ja Vladimir Vassiljevi romaani «Päevane Vahtkond» (Дневной Дозор, 2000).
Tegu on järjega romaanile «Öine Vahtkond» (Ночной Дозор, 1998, ek 2008) ning mis parima eestikeelse tõlkeromaanina võitis eelmine aasta Eesti ulmeauhinna Stalker.
Raamatu tõlkis Tanel Rõigas ning ilmus see F-sarjas.
Nõid
Nicholas Flameli ning Sophie ja Josh Newmani jälitav doktor John Dee on linna pahupidi pööranud. Pariisi tänavad on varemetes, Notre Dame hävinud, krahv Saint-Germaini kodu maatasa tehtud. Dee käes on Maag Abrahami raamat, kuid sellest puuduvad kaks viimast lehekülge, mida Mustad Ülikud vajavad Viimase Kutsungi läbiviimiseks. Ilma nendeta ei saa loitsu lausuda ning Dee teab väga hästi, et Mustad Ülikud ei puhka enne, kui on taas võimul ja inimrass hävitatud – või kas ikka teab?
Eesti keeles ilmus kirjastuse Pegasus vahendatuna Michael Scotti romaan «Nõid» (The Sorceress, 2009), mis ühtlasi on sarja «Surematu Nicholas Flameli saladused» (The Secrets of the Immortal Nicholas Flamel) kolmas raamat.
Varem on eesti keeles ilmunud sarja esimene ja teine romaan: «Alkeemik» (The Alchemyst, 2007, ek 2007) ja «Maag» (The Magician, 2008, ek 2009). Maikuus ilmus inglise keeles juba sarja neljas romaan «The Necromancer» ning välja on hõigatud ka kahe järgmise romaani – «The Warlock» (2011) ja «The Enchantress» (2012) – ilmumine.
Romaani «Nõid» (nagu ka sarja kaks esimest) tõlkis eesti keelde Bibi Raid.
Sari on mõeldud eelkõige teismelistele (young adult).