"Religioosne ja filosoofiline alltekst pulseerub kohati liigagi pealetükkivalt ja hävitab tüüpilisele ulmejutule omase lihtsakoelisuse."
ning
"Siim Veskimehe ulmejutud (“Kuu Ordu”, 2003) esindavad kosmoseooperi-laadset science fiction’it. Detailsed ja tehnitsistlikud kirjeldused, tulevikumaailma programmiline väljajoonistamine on kantud optimistlik-naiivsest usust terve mõistuse ja postkoloniaalse mõtteviisi võidukäiku (paralleel A. C. Clarke’iga)."
arvustuses jutule "Aasta 2120 lend"
"Umbes sama lugu nagu tolle dialektiga, on lugu ka autori poolt lugeja ette manatud ühiskonnaga, mis rajaneb naiivsel usul, et terve mõistus (vähemalt kusagil) võidule pääseb."
Anyway, selle lingi panin siia selleks, et vahendada, milliseid uskumatuid sõnakonstruktsioone õppinud kirjandusteadlasekandidaadid (Andrus Org on minu teada TÜ doktorant) ulmekirjanduse iseloomustamisel kasutavad.
Nt.
"Fantastiline sisekaemus ja alateadvuslikud impulsid on Heinsaare imerealismi tunnusribaks"
"Pinget ja usutavust krutib Barker seeläbi, et jätab osad narratiivsed kanalid lõpuni valgustamata"
"Üllatavate vormivõtete taustal harrastab autor pihtimuslikku ekslemist unenägude subjektiivses pseudoreaalsuses"
> Kas nüüd hakatakse kõiki linke modereerima, kirjutades juurde "ei ole porno"?
